esmaspäev, juuni 28, 2004

sisisisinine esmaspäev

Tere sinist esmaspäeva!
Ilmad on nii vastikud, et lausa halb on olla. Fyysiliselt ja vaimselt halb. Lugesin nädalavahetuse vihmaga läbi kaks raamatut - Berit Selberg "Tydruk kohvriga" ja Ingmar Bergman "Erak6nelused" - ning vaatsin mingit n6medat romantilist draamat Al Pacino ja Michelle Pfeifferiga. K6ik kolm olid masendavad ja rääkisid yksinduses vaevlevatest naistest - brrrrrrrrrrrr!
Vihmaga pole siin t6esti midagi teha.
Eelmisel nädalal juhtus l6busaid asju ka. Tutvusin veidi yhiselamu rahvaga. Nimelt kutsuti mind yhtede teiste eestlaste kaudu 6htusöögile. Ja oli see vast 6htusöök! India toit ja ehtne itaalia pizza! N2mm! Kohal oli väga kirev seltskond alustades ungarlase ja l6petades indialasega. Nojah, oma kurvastuseks pidin kuulma, et juuli kuu on k6ikide normaalsete inimeste jaoks puhkuse aeg. seega on enamik inimesi nii yhikast kui laborist kadunud ja olen vaid mina m6ne yksiku hingega ulguvate kiviseinte vahel. Oeh, läksin vist liiga dramaatiliseks (see tuleb kirjandusest, ma ytlen).
Jalgratta sain ka!!!! Olin selle yle super6nnelik ja tegin laupäeval, kui veel oli ilus ilm, paaritunnise tiiru veel avastamata Helsingi nurkades. Eksisin muidugi mitu korda ära, hea oli, et kaart kaasas. Pöörasin hetkeks yhest kiirteest k6rvale ja märkamatult leidsin end keset padrikut. Helsingi on selles m6ttes t6esti tähelepanuväärne linn. Ja ega kaardi peal ju mingeid metsavahelisi liivateid pole. Keerutasin end sealt ikka kuidagi välja.
Ratas on suhteliselt uus mountain-bike, nii et sellega v6ib metsa vahel s6ita kyll. Sain selle laenuks, kuid v6iksin 50 euro eest ära osta, kui tahtmine tuleb. Noojah, laenamise eest tuleb ka ikka raha välja käia, aga asi on seda t6esti väärt, eriti kui päikest veidigi näitaks.
Reedel oli super ilus ilm. Taevas oli pilvitu ja otsustasime korterinaabritega minna loomaaeda. T6desin r66muga, et rahvusvahelised yli6pilaspiletid siin ikka kehtivad. Loomaaed asub Korkeasaaril. Kui jala minna, tuleb enne seda läbida veel kaks teist saart, nii et looduskaunis on seal kyll. Loomadel on väga head tingimused, aga minu mäletamist mööda on Tallinnas isegi rohkem, mida vaadata. Siin polnud elevanti ega krokodilli - loomad, keda me tahtsime kindlasti näha.
Karu oli. 6igemini oli neid kaks ja esitasid just minu kohalej6udmise ajal vägeva etenduse. Asi l6ppes sellega, et yks m6mmik ronis puu otsa ja ei saanud sealt enam alla. Ma ei kujutanudki ette, et yks karu v6ib ennast häda sunnil niimoodi kaheksasse keerata. Ta m6tles igasugu imenippe välja, kuid peale veerandtunnilist pusimist otsustas ikka sama moodi alla tulla, kuidas yles sai mindud.
Minu lemmikuteks said mustad pikkade valgete vuntsidega kääbusahvid. Kui pildi leian, panen siia ka. Sellise kodustaks ära :)

Reede 6htul otsustasime Pirjoga linna peale kondama minna - ikkagi reede 6htu, soomlaste jaols jaanipäev ehk maakeeli Juhannus. Linn oli suhteliselt tyhi, pubid umbselt täis. Soomalsed olid t6esti oma maakodudesse plehku pistnud, sest k6ikjal v6is näha pigem värvilisi kui europiidsete näojoontega inimesi. Aga mis siis. L6etasime 6htu suurem66tmelises pubis nimega Sports Academy ja vaatsime jalgpalli. Kreeka v6itis Prantsusmaa. Sel korral on väga vahva jalgpalli aasta!

PS Kuule Gea, sel nädalavahetusel ongi juba juuli. Kas sa shoppama tuled?

Ja poki pilte ma ikka ei näe nuuks!

kolmapäev, juuni 23, 2004

kohupiimas6ltlase paradiis

Minu kohupiima otsingud l6ppesid äärmiselt positiivselt. Esiteks 6ppisin ära uue s6na - rahka ehk siis kohupiim soome keeles. Ja teiseks kuulsin yliväärtulikku informatsioon - nimelt on Rainbow kaubamärgi alla tegemist Tallinna Piimatööstusega. Ja nad ekspordivad vanu häid kohupiimakreeme siia!!! M6ni ilmselt teab, kui tähtis see minu jaoks on :p Isegi hind on sama, mis Eestis. Nyyd on vaja veel kohukesed yles otsida, siis olen peaaegu nagu kodus. T6esti, asjad, millega olin Eestis varem iga päev harjunud, loovad siin m6nusa hubase tunde.
Ma loodan, et eestlased jaanipäeva puhul porilompidesse ära ei upu.

esmaspäev, juuni 21, 2004

Tulge mulle kylla!

Nii...
Selle kyllatulekuga on nii:
Nädalavahetused on mul yldiselt vabad, nii et saan ja tahan neid veeta s6prade-sugulaste-karvaste ja sulelistega. Yhika ruumides ei ole ma yldiselt v66raid tilbendamas näinud. Koristaja käib vist teisipäeviti. Seega, nädalavahetused on seal piisvaalt vaiksed, et ma arvan, et kylaliste majutamine ei tohiks olla pobleem. V6tke aga ise magamiskott ja madrats kaasa. Muidugi on v6imalik yyrida voodi ja voodiriided 10eur/öö.
Kui annate tulekust mulle ette teada, konsulteerin igaks juhuks ka korterikaaslastega, aga nad tunduvad m6istlikud inimesed ja ma eriti ei usu, et takistusi tuleb.
Muideks, sel nädalavahetusel on siin jaanipäev. Mul pole veel aimugi, kuidas ma selle veedan. aga hea uudis on see, et mul on kolm vaba päeva reedest pyhapäevani ja neljapäev on lyhendatud tööpäev.
Nii et tulge aga kylla!

Nädalavahetuse saavutused

1. Kui ilm on ilus, on Helsingi yks äraytlemata vägev linn. Millises teises pealinnas oleks kaitse all olev looduspark koos linnuvaatlustornide ja dendropargiga? Loodusvaateid on siin kyllaga. Pole vaja linnast välja s6ita ega midagi.

2. Päike v6tab siin hästi ja mis k6ige tähtsam - ta ei looju kunagi.

3. Endiselt olen jalgrattatu. Tuleb ilmselt lootma jääda selle hea-s6ber-Helsinkis-ja-tema-mitu-jalgratast versiooni peale. Eks näeb. See yhiskasutatavate rataste systeem sakib ja ega neid kirjusid sadulata plönne täie m6istusega ikka ratasteks nimetada ei saa. V6imalus muidugi rentida ratas - 15eur/ööpäev. Njah, nii väga mul seda ka vaja pole, seda enam, et olen juba investeerinud terve varanduse yhistranspordi piletisse.

4. Ilusa ilmaga käib kesklinnas korralik möll. Lahe-lahe! Ja terve turg on maasikaid täis :)

reede, juuni 18, 2004

igatsused

Kaks asja, millest ma meeletult puudust tunnen - cd-mängija ja jalgratas. Olete näinud neid jalgrattateid siin?

neljapäev, juuni 17, 2004

mobiil

Muide, mu mobla töötab ikka veel :) Nii et mulle v6ib sms-e saata ja suure igatsuse korral helistada :p

Helsinki...

Esmaspäev algas vara - kell 8 väljus laev. Kohale j6udes ootas mind meeldiv yllatus Mari ja Pirjo näol, kes olid nii armsad ja tulid meile (mulle, Piiale, Helenale) vastu, et me ei peaks raskeid kotte tassima ja linnas ära eksima. Äärmiselt positiivne nähtus :)

Esimesed kaks päeva kulusid kohtumiste ja asjaajamiste peale. Ja neid polnud mitte vähe. Iga asja ja liigutuse jaoks on vaja kaarti-v6tit-paberit ja selleks, et seda saada, on vaja veel mingit muud paberit jne. Nii et sebimist on olnud palju.

Kohe esmaspäeval oli mul 2 tunnine jutuajamine Mart Saarmaga. Yldiselt tundub, et Mari Sepp on mulle juba päris k6rged standardid ette seadnud. Nimelt oodatakse mult 2 erinevas projektis osalemist. Ma ei tea, kas Mart unustas ära, et ma talle kunagi oma oskustega varustatud CV saatsin, v6i soovib ta mind lihtsalt heast tahtest v66ras kohas vette lykata, igatahes ei ole ma Tartus midagi sarnast varem teinud.

1. projekt on suuremas osas RNA töö. Mardi arvates olevat see nii lihtne,et ma saavat sellega yksi hakkama. Selle peale läksin ma näost veidi valgeks ja ytlesin, et kui ta just ei taha, et ma jalgratast hakkan leiutama, siis otsigu parem inimene, kes mul vähemalt aeg-ajalt silma peal hoiab. Seda ta lubas. Rahunedes ma siiski m6istsin, et see ei saa väga keeruline olla siiski. Tegemist on yhe teooriaga, mida MITTE KEEGI pole katses läbi viinud. Nii et saab olema huvitav, seda enam, et ma ei tea miks mina olen just inimene, kes seda esimest korda teeb.

2. on puhas neurobioloogia. Sain juhendaja ka. Misha. Yks vene noormees, kes ei n2e minust oluliselt vanem v2lja, aga tegelikult on vist doktorant, vähemalt 1. autorluse artikli pistis mulle kohe esimesel kohtumisel pihku. Tundub olevat rahulik tyyp, mis mulle väga sobib, aga vene aktsent ja kummaline huumorimeel vajasid harjumist.

Seega hakkasin ma t6siselt laboris tööd tegema alles eile. Ja kohe esimene asi - hiire tapmine ja spinaalganglionite eraldamine. juhuu! Ma kartsin, et ma minestan ära koos selle hiirega. Väga ebameeldiv kogemus see tapmine, ma loodan, et hullemaks ei lähe. Kui keegi tahab detailset kirjeldust, v6in saata, Piial ja Helenal kadus eile 6htul mu jutu peale igatahes söögiisu.

Tegelikult oli esimene päev edukas - sain tassi peale muu ganglionisodi sees midagi, mis meenutas t6esti neuroneid ja juhendaja s6nul olevat ma esimese korra kohta tubli. Koju sain kell 22.

Kodu on meil vinge. Hästi sisustatud yhikas väga hea planeeringu ja mitmete lisaväärtustega nagu saun, pesumasinaruum, piljardiruum jne. 8 inimese peale on korter, mis jaguneb veel 2 inimese kaupa väiksemateks yksusteks. Oleme kolmekesi k6ik yhes korteris, kuid ylejäänud 5 inimesest oleme näinud vilksamisi 2, kellest yks kolis eile välja. Seega on yhikaelu olnud väga vaikne, mis ma loodan, et hakkab muutuma.

Nädalavahetuseks p6hjapanevaid plaane pole veel teinud. Kui n6medad ilmad j2tkuvad, siis plaanin yhe päeva veeta Kiasmas.

Ahjaa! Yhtegi Soome tuttavat mul polegi, mis on mulle suurimaks yllatuseks. Yhikas on m6eldud rahvusvahelistele yli6pilastele ja Saarma laboris töötab uskumatult värviline seltskond. Soomlased on seal vähemuses, t6es6na! Minuga yhes kontoriruumis on peale mu venelasest juhendaja veel yks Eesti tydruk ja yks hiinlane. Biomedicumis olevat asjad teistmoodi. Piia ja Helena räägivad, et seal ei ole välismaalasi palju. Töö on neil ka lihtsam - philiselt PCR jms. Nende cv-d v6eti ilmselt t6siselt ;)

Täna vist 6pin söötmeid tegema. Vast saab varem koju, siis saab linna peale hängima minna.

olen blogger

Hehee!
Täna on siin esimene v6imalus kasutada netti, nii et v6tsin Gea s6na sabast ja tegin omale blogi :) Nii et tere tulemast minu virtuaalsesse pessa!