Nii. Mulle v6ib nyyd 6nne soovida, sest olen esimest korda elus ametlikult organiseerunud yli6pilane. Astusin sisse seltsi nimega Hämäläis-osakunta ja välja orkuti kommuunist, mis yhendab korporatsioone jms. mittearmastavaid inimesi. Sorri, Kristi ja Liis! Et selline kannapööre siis. Aga selts tundub lahe. Seal on yle 300 aktiivset liiget, tegelikult on neid nimekirjas vist 10 korda rohkem. Maja on 8-korruseline: oma raamatukogu, kohvik, tantsusaal, bändi- ja fotoilmutusruumid ning palju muud. Inimesed on s6bralikud ja parandavad minu silmis oluliselt keskmise soomlase yldmuljet. Ja poisid teavad isegi Martenit, sest Sakala korporatsiooniga on nad s6prussuhetes, nagu ka FP-ga :) Yritan sebida end välisosakonda mingiks asjapulgaks. Lisaks on neil huviringe nagu laulukoor ja filmiklubi jpm, aga need jäävad esialgu kaugemasse tulevikku minu jaoks.
Sain kätte oma yli6pilaskaardi. Oh imet, ka neil 6nnestus mu perekonnanimi valesti kirjutada. Kui nad kuulsid, et kavatsen seda kaarti 2 aastat kasutada, siis vabandati ette ja taha ja lubati tasuta uus teha. Uut saab aga jälle 2 nädalat oodata. Niikaua pean igal pool selgitama, mis mu nimi tegelikult on, juhuu! Sest näiteks seltsis on yli6pilaskaart ainus isikut t6endav dokument.
Täna juhtus veel eriti tore asi: leidsin yles Eesti asjade poe (toidupood siis). Pidin r66must peaaegu tantsu lööma, kui leidsin sealt rosinatega kohupiima, vahvleid, shokolaadi, kohukesi ja merevaiku. Mulgikapsast saab ka lisaks muule igasugusele tränile. Ning ka Hispaania päritolu oliive :p
Muidu on ikka hästi läinud. Reedel käisin Kiasmas, kus praegu on ylik6va näitus. Kondasime seal Pirjoga seni, kuni hakati välja viskama. K6ik videod ja filmikesed vaatasime ka ära, ju siis oli ikka korralik modernkunsti tuju. Ja all kohvikus saab imehead juustukooki marjakastmega :)
Ja soovitan soojalt vastavatud ööklubi Stockholm. Laupäeviti on vanusepiir 24. Turvamees vaatas pikalt mu passi, andis selle siis tagasi, näitas käega sissepääsu poole ja lausus: "Olkaa hyvää!" Ega ma siis ei hakanud tema eest arvutama ka. Ainus suur probleem on Helsinki klubides see, et sisse lastakse inimesi ilmselt täpselt senikaua, kuni neid sinna enam fyysiliselt ei mahu. Seet6ttu on alates kuskil poole kahest seal ysna v6imatu liikuda-tantsida-käia-hingata. Tuleb ilmselt teada, millal on 6ige aeg lahkumiseks.
Täna algas ka uus loeng: "Sissejuhatus struktuuribioloogiasse ja biofyysikasse". Kuigi oli kirjas, et tegu on algajatele magistrantidele m6eldud kursusega, olin ma seal selgelt k6ige noorem. Esimese loengu elasin yle, eks näeb, mis edasi saab. Ja neetult vähe punkte jagatakse siin ainete eest. Mulle t6simeeli tundub, et 20 punkti kogumine kahe aasta jooksul ei olegi väga kergelt lahendatav ylesanne. Vähemalt, mis erialaainetesse puutub. Aga noh, ehk on m6ni ikka tulevikus lihtsam ka.
Tööd ka vaja teha. Seega, järgmise korrani!
esmaspäev, september 26, 2005
kolmapäev, september 21, 2005
klass ja malev ja muud karvased ning sulelised
Saigi nädalavahetusel Tallinnas käidud. S6itsin esimest korda elus Viking Line´i laevaga Rosella. T6desin sealjuures, et tervel hunnikul sommidel on kombeks s6ita kell 21 väljuva laevaga Tallinna, öö läbi pidutseda ja lantida ning siis hommikul kell 7 kas Tallinna peale kakerdama v6i kell 8 sama laevaga tagasi minna. Mina läksin siivsalt öösel laevast maha ning mind ootas tänutäheks Kallistus.
Klassikokkutulek oli oodatult tore, kuigi veidi ootamatult oli sinna rohkem tulijaid, kui olin arvanud. Nii umbes 2/3 rahvast oli ikka kohal kyll. Nägin kolme inimest, keda keska l6pust saadik kohanud ei olnud, seega tasus s6it end igati ära. Enamik klassikaaslastest on tööinimesteks saanud. Hyvasti keksu- ja kullimängud! Lapsevanemaks on saanud siiski vaid 1, yhel on ka abielulahutus seljataga. K6ik ylejäänud on sama rohelised kui mina :)
Pyhapäeval käisin Marteniga Malevat vaatamas. Ma poel ausalt öeldes midagi jaburamat oma elus vist näinud (ei, tegelikult oli hääletaja rännak läbi galaktika ka jabur). Siiski ei ole see negatiivne kommentaar, sest naersime end Marteniga kohati peaaegu pisarateni. Mitmed episoodid panid peast kinni hoidma ja arutlema, et kes kyll on need inimesed, kes selliste m6tete peale tulevad. Tubli töö!
Tagasi tulin sama laevaga, millega läksin. Tol päeval oli tegemist ilmselt minu elu suurima tormiga, millega olen pidanud yle vee minema. Mina igatahes ei julgenud selle kolme tunni jooksul kordagi toolilt pysti t6usta. Nägin, kuidas kained inimesed ainult seinu toetasid ja nende jalad risti käisid. Purjus inimesed ka vist ei julgenud toolilt t6usta :p Mingil imelikul p6hjusel mul merehaigust ei tekkinud ja ka sel p6hjusel ei olnud vaja toolilt t6usta :p
Viimane hea uudis on aga see, et yks välismaine organisatsioon mind oma stipendiumi vääriliseks pidas. Tegemist on kyll yhekordse preemiaga, mis ei ole yyratult kopsakas, aga tunnustuseks siiski :) Pean seda ainult kasutama Eesti riigi ja teaduse hyvanguks. Juhuu!
Klassikokkutulek oli oodatult tore, kuigi veidi ootamatult oli sinna rohkem tulijaid, kui olin arvanud. Nii umbes 2/3 rahvast oli ikka kohal kyll. Nägin kolme inimest, keda keska l6pust saadik kohanud ei olnud, seega tasus s6it end igati ära. Enamik klassikaaslastest on tööinimesteks saanud. Hyvasti keksu- ja kullimängud! Lapsevanemaks on saanud siiski vaid 1, yhel on ka abielulahutus seljataga. K6ik ylejäänud on sama rohelised kui mina :)
Pyhapäeval käisin Marteniga Malevat vaatamas. Ma poel ausalt öeldes midagi jaburamat oma elus vist näinud (ei, tegelikult oli hääletaja rännak läbi galaktika ka jabur). Siiski ei ole see negatiivne kommentaar, sest naersime end Marteniga kohati peaaegu pisarateni. Mitmed episoodid panid peast kinni hoidma ja arutlema, et kes kyll on need inimesed, kes selliste m6tete peale tulevad. Tubli töö!
Tagasi tulin sama laevaga, millega läksin. Tol päeval oli tegemist ilmselt minu elu suurima tormiga, millega olen pidanud yle vee minema. Mina igatahes ei julgenud selle kolme tunni jooksul kordagi toolilt pysti t6usta. Nägin, kuidas kained inimesed ainult seinu toetasid ja nende jalad risti käisid. Purjus inimesed ka vist ei julgenud toolilt t6usta :p Mingil imelikul p6hjusel mul merehaigust ei tekkinud ja ka sel p6hjusel ei olnud vaja toolilt t6usta :p
Viimane hea uudis on aga see, et yks välismaine organisatsioon mind oma stipendiumi vääriliseks pidas. Tegemist on kyll yhekordse preemiaga, mis ei ole yyratult kopsakas, aga tunnustuseks siiski :) Pean seda ainult kasutama Eesti riigi ja teaduse hyvanguks. Juhuu!
reede, september 16, 2005
pikk nädal
Nädalavahetus t6i endaga kaasa kylma ja nohu. Nohu on r6ve. Paneb pea valutama lisaks sellele, et hingata ja magada normaalselt ei saa. Seet6ttu oli t88viljakus sel nädalal yle kahe korra madalam ja kolmapäeval jäin lausa koju end ravitsema. Nyydseks käib jälle 6hk läbi ja tuju seeläbi r66msam.
Sel nädalal algas koos nohuga ka kool. Esialgu vaid yks loeng ja soome keel. Soome keelega on olnud jamamist rohkem, kui v6is arvata. Nimelt käisin sellises osakonnas nagu "Finnish for foreigners", kus kysiti mult, kui kaua olen 6ppinud ja mitu punkti saanud, ning seepeale suunati mind tegema "placement testi" kursusele Suomi 2. Ega ma ka ei teadnud, mis "placement test" tähendab. Maru lihtne oli igatahes. Tundi minnes 6nnitles 6ppej6ud k6iki testi eduka läbimise puhul ja lubas kursusest osa v6tta. Kui aga esimesel tunnil 6piti lauseid "kirja on pöydällä" ja "minä asun Helsingissä", siis ma vaikselt hajusin sealt tunnist astme v6rra k6rgemat kursust andva 6ppej6uga rääkima. Sain teha veel yhe "placement testi" ja loa osa v6tta kursusest Suomi 3.
See grupp oli paljut6otavam ning ka yldine 6hkkond oli märksa meeldivam. 6ppisime kyll kesk- ja yliv6rret, mida olin Eestis 6ppinud, aga tundus, et kordamine oli kasulik ja lisaks v6etakse seal materjali ysna kiiresti edasi. Kuna tunnid on 3x nädalas, peaks see tähendama, et hakkan peagi ka midagi enda jaoks uut 6ppima. Samas ega nendel kursustel vist grammatikast väga palju kaugemale ei j6uta. Siin biokeskuses hakkab järgmisel nädalal peale soome keele vestluskursus, mis v6ib mulle palju kasulikumaks osutuda. Eks näis, mille kasuks ma l6puks otsustan.
Yldiselt saan ma aga alles siin aru, et eestlastel on soome keelt oluliselt lihtsam 6ppida kui yksk6ik millisel teisel välismaalasel. Peaks keelekeskusele ettepaneku tegema, et nad eestlastele eraldi grupi looks. Yldiselt 6petatakse siin soome keele teooriat nagu mingitele idiootidele. Kesk- ja yliv6rdes tähendab see seda, et 6ppej6ud käib auditooriumi ees ja korrutab "-mpa, -mma, -mpa" v6i "-impi, -immi, -impi" ja soovitab ka meil neid silpe korrutada, et meil siis jäävat teooria paremini meelde. WTF? Selle peale, et rääkida inimestele astmevaheldusest ja et sellest, et nimetav ja osastav on alati samas astmes ning sisseytlev alati tugevas, ei tule keegi. Samas, teistes keeltes jälle ei ole astmevaheldust, nii et mis ma, igavene eestlane siin ikka kobisen. Las 6petavad, kuuidas tahavad. Mulle tundub see igatahes imelik.
"Tyvirakud ja organogenees" on aga väga huvitav, lisaks antakse seda inglise keeles. Yldse tundub mulle, et Tartu Ylikool on bioloogia ainete osas ysna hea p6hja alla andnud ja 4 punkti eest läbitud Arengubioloogiast on isegi praegu veel yht-teist meeles. Ei olegi aju ainult 6lgi täis, on meeldiv t6deda. Eks näis, mis "Struktuuribioloogia ja biofyysika" loengus juhtuma hakkab. Selleni 6nneks veel m6ned nädalad aega :)
Laupäeval on klassikokkutulek. Otsisin k6ige odavamad laevad välja ja käin seal ära. M6nda inimest ei ole l6petamisest saadik näinud. Nii et, hoia alt, mu tornide linn, siit ma tulen!
Sel nädalal algas koos nohuga ka kool. Esialgu vaid yks loeng ja soome keel. Soome keelega on olnud jamamist rohkem, kui v6is arvata. Nimelt käisin sellises osakonnas nagu "Finnish for foreigners", kus kysiti mult, kui kaua olen 6ppinud ja mitu punkti saanud, ning seepeale suunati mind tegema "placement testi" kursusele Suomi 2. Ega ma ka ei teadnud, mis "placement test" tähendab. Maru lihtne oli igatahes. Tundi minnes 6nnitles 6ppej6ud k6iki testi eduka läbimise puhul ja lubas kursusest osa v6tta. Kui aga esimesel tunnil 6piti lauseid "kirja on pöydällä" ja "minä asun Helsingissä", siis ma vaikselt hajusin sealt tunnist astme v6rra k6rgemat kursust andva 6ppej6uga rääkima. Sain teha veel yhe "placement testi" ja loa osa v6tta kursusest Suomi 3.
See grupp oli paljut6otavam ning ka yldine 6hkkond oli märksa meeldivam. 6ppisime kyll kesk- ja yliv6rret, mida olin Eestis 6ppinud, aga tundus, et kordamine oli kasulik ja lisaks v6etakse seal materjali ysna kiiresti edasi. Kuna tunnid on 3x nädalas, peaks see tähendama, et hakkan peagi ka midagi enda jaoks uut 6ppima. Samas ega nendel kursustel vist grammatikast väga palju kaugemale ei j6uta. Siin biokeskuses hakkab järgmisel nädalal peale soome keele vestluskursus, mis v6ib mulle palju kasulikumaks osutuda. Eks näis, mille kasuks ma l6puks otsustan.
Yldiselt saan ma aga alles siin aru, et eestlastel on soome keelt oluliselt lihtsam 6ppida kui yksk6ik millisel teisel välismaalasel. Peaks keelekeskusele ettepaneku tegema, et nad eestlastele eraldi grupi looks. Yldiselt 6petatakse siin soome keele teooriat nagu mingitele idiootidele. Kesk- ja yliv6rdes tähendab see seda, et 6ppej6ud käib auditooriumi ees ja korrutab "-mpa, -mma, -mpa" v6i "-impi, -immi, -impi" ja soovitab ka meil neid silpe korrutada, et meil siis jäävat teooria paremini meelde. WTF? Selle peale, et rääkida inimestele astmevaheldusest ja et sellest, et nimetav ja osastav on alati samas astmes ning sisseytlev alati tugevas, ei tule keegi. Samas, teistes keeltes jälle ei ole astmevaheldust, nii et mis ma, igavene eestlane siin ikka kobisen. Las 6petavad, kuuidas tahavad. Mulle tundub see igatahes imelik.
"Tyvirakud ja organogenees" on aga väga huvitav, lisaks antakse seda inglise keeles. Yldse tundub mulle, et Tartu Ylikool on bioloogia ainete osas ysna hea p6hja alla andnud ja 4 punkti eest läbitud Arengubioloogiast on isegi praegu veel yht-teist meeles. Ei olegi aju ainult 6lgi täis, on meeldiv t6deda. Eks näis, mis "Struktuuribioloogia ja biofyysika" loengus juhtuma hakkab. Selleni 6nneks veel m6ned nädalad aega :)
Laupäeval on klassikokkutulek. Otsisin k6ige odavamad laevad välja ja käin seal ära. M6nda inimest ei ole l6petamisest saadik näinud. Nii et, hoia alt, mu tornide linn, siit ma tulen!
esmaspäev, september 12, 2005
sygis käes, tuhar valus (teadmata päritoluga rahvas6na)
Täna, kui tööle tulin, märkasin, et pihlakad ja kibuvitsad on suured ja punased. Kahju, et digikat ei ole, saaks Liinaga loodusfoto v6istlusi teha.
Eelmine nädal läks lennates, töötades ja mängides. Töös on tekkinud erinevaid väljakutseid. Ei hakka siin pikemalt seletama, pooled asjad on konfidentsiaalsed niikuinii.
Neljapäeval mängisin esimest korda elus sulgpalli. Nojah, eks reketit ole ennegi käes hoitud ja kuskil 6unapuude all lapsena niisama k6ksitud. Seekord aga ikka päris platsi peal ja päris mängu. Mängisime kolmekesi: kaks yhe vastu ja vahetustega. See yks olla ei olnud yldsegi nii lihtne, kui alguses tundus. Venitamise unustasin pärast trenni ära ja seega kannatsin terve nädalavahetuse valutavaid tuharalihaseid ja äralöödud paremat kätt. Siiski oli uhke tunne, et pidasin tund aega "vanade kaladega" vastu ja sain enamasti ikka pallile pihta ka :p Igatahes tennist ma praegu paralleelselt ei alusta, ega k6ike korraga pole vaja.
Reedel oli loomaaias kasside öö. Nagu nimigi ytleb, sai sinna hilisel 6htutunnil minna ja vaadat loomi, kes armastavad enamasti pimedas end näidata. Nägin isegi saarmast, kes muidu on alati kuskil p66sas peidus olnud, k6iki kassilisi, minipandat ning erksamaid troopikamaj elanikke. Viimases oli neid vähe - troopikas läheb kiiresti pimedaks ja loomadel kohe uni peal.
Laupäeval kypsetasin Faustile ja tema p6hja-iirlasest korterikaaslasele porgandipannkooke. Soolane toit, mis v6ttis siga kaua aega, aga maitses hapukoorega väga hää. Helsingi tehnikaylikooli inimestega mul ei olegi varem kokkupuudet olnud, on lihtsalt p6nev t6deda, et pisikesed tydrukud 6pivad seal tuumafyysikat ja teedeehitust...
Eile 6htul sai aga vaadatud filmi William Shakespeare´s "The Merchant of Venice". Jeremy Irons tegi selle filmi täiesti yksinda vaadatavaks. Yldiselt, mida aeg edasi, seda vähem mulle ylepaisutatult emotsionaalsed kostyymidraamad meeldivad. Ajalugu se-eest on ju huvitav, nii et vahel ju v6ib oma aega selliste asjade peale kulutada. Kas aga reaalselt keegi n6ustuks v6la lunastamiseks raha asemel pakkuma oma enese liha???
Uue nädalaga algas koolilapse elu. Minu esimene loeng sarjast "Tyvirakud ja organogenees" oli sissejuhatava loengu kohta ysna asjalik ning ootan p6nevusega homset. Siis algab ka soome keel. Hyvä on! Ja mingil päeval peaks minema vaatama, mis Helsingi yli6pilasorganisatsioonides toimub. Seega tegevust jätkub, aega kirjutamiseks kahjuks mitte nii palju.
Eelmine nädal läks lennates, töötades ja mängides. Töös on tekkinud erinevaid väljakutseid. Ei hakka siin pikemalt seletama, pooled asjad on konfidentsiaalsed niikuinii.
Neljapäeval mängisin esimest korda elus sulgpalli. Nojah, eks reketit ole ennegi käes hoitud ja kuskil 6unapuude all lapsena niisama k6ksitud. Seekord aga ikka päris platsi peal ja päris mängu. Mängisime kolmekesi: kaks yhe vastu ja vahetustega. See yks olla ei olnud yldsegi nii lihtne, kui alguses tundus. Venitamise unustasin pärast trenni ära ja seega kannatsin terve nädalavahetuse valutavaid tuharalihaseid ja äralöödud paremat kätt. Siiski oli uhke tunne, et pidasin tund aega "vanade kaladega" vastu ja sain enamasti ikka pallile pihta ka :p Igatahes tennist ma praegu paralleelselt ei alusta, ega k6ike korraga pole vaja.
Reedel oli loomaaias kasside öö. Nagu nimigi ytleb, sai sinna hilisel 6htutunnil minna ja vaadat loomi, kes armastavad enamasti pimedas end näidata. Nägin isegi saarmast, kes muidu on alati kuskil p66sas peidus olnud, k6iki kassilisi, minipandat ning erksamaid troopikamaj elanikke. Viimases oli neid vähe - troopikas läheb kiiresti pimedaks ja loomadel kohe uni peal.
Laupäeval kypsetasin Faustile ja tema p6hja-iirlasest korterikaaslasele porgandipannkooke. Soolane toit, mis v6ttis siga kaua aega, aga maitses hapukoorega väga hää. Helsingi tehnikaylikooli inimestega mul ei olegi varem kokkupuudet olnud, on lihtsalt p6nev t6deda, et pisikesed tydrukud 6pivad seal tuumafyysikat ja teedeehitust...
Eile 6htul sai aga vaadatud filmi William Shakespeare´s "The Merchant of Venice". Jeremy Irons tegi selle filmi täiesti yksinda vaadatavaks. Yldiselt, mida aeg edasi, seda vähem mulle ylepaisutatult emotsionaalsed kostyymidraamad meeldivad. Ajalugu se-eest on ju huvitav, nii et vahel ju v6ib oma aega selliste asjade peale kulutada. Kas aga reaalselt keegi n6ustuks v6la lunastamiseks raha asemel pakkuma oma enese liha???
Uue nädalaga algas koolilapse elu. Minu esimene loeng sarjast "Tyvirakud ja organogenees" oli sissejuhatava loengu kohta ysna asjalik ning ootan p6nevusega homset. Siis algab ka soome keel. Hyvä on! Ja mingil päeval peaks minema vaatama, mis Helsingi yli6pilasorganisatsioonides toimub. Seega tegevust jätkub, aega kirjutamiseks kahjuks mitte nii palju.
pühapäev, september 04, 2005
Sibelius Academy
Kohtusin eile esimest korda siin vabariigis professionaalsete muusikutega. Mingil imelikul kombel ei olnud ma varem imestust tundnud selle yle, et ma neid veel kohanud ei olnud. Korraga, eile kuskil kella 22 ajal oli aga terve tuba täis Sibeliuse yli6pilasi. Peamiselt koori- ja orkestrijuhid, aga ka yks oboemängija ja helilooja. Sain rääkida yle pika aja muusikast, muusika tegemisest ja muusikuks olemisest. Sibeliuse Akadeemia on senimaani minu jaoks olnud See Muusikakool p6hjamaades, kuhu k6ik Väga Andekad inimesed 6ppima lähevad, nii et minu jaoks oli kergelt hämmastav ja uskumatu, kui kuulsin, kus need inimesed 6pivad. Nende jaoks on tegemist aga Täiesti Tavalise Kooliga. Yks kiitis meie EMA-d ja kasutas vaid yliv6rdes omaduss6nu. Kompliment ka Essti muusikamaailmale ilmselgelt.
Jahu jahuks. Sain omale kohe yhe uue tuttava, kes heasydamlikult lubas mulle väga hea segakoori Helsingis välja otsida. Ta oli täiesti teadlik Ellerheinast ja HaleBopp Singersist ja arvas, et mul ei ole m6tet 2-häälsete naiskooridega jändama hakata :D Vat selline prestiizh siis :) Elame-näeme. Ma pole laulmiseks suud umbes kolm kuud lahti teinud ning ilmselt lendab sealt esmajoones välja vaid "Kraaks!"
Ajaa... ja mul on suur ja karvane itaallane naabriks, kes armastab jazzi ja mängib kitarri.
Jahu jahuks. Sain omale kohe yhe uue tuttava, kes heasydamlikult lubas mulle väga hea segakoori Helsingis välja otsida. Ta oli täiesti teadlik Ellerheinast ja HaleBopp Singersist ja arvas, et mul ei ole m6tet 2-häälsete naiskooridega jändama hakata :D Vat selline prestiizh siis :) Elame-näeme. Ma pole laulmiseks suud umbes kolm kuud lahti teinud ning ilmselt lendab sealt esmajoones välja vaid "Kraaks!"
Ajaa... ja mul on suur ja karvane itaallane naabriks, kes armastab jazzi ja mängib kitarri.
reede, september 02, 2005
Dirty Pretty things
... on film mida vaatasin eile 6htul. Midagi Audrey Tattoo fännidele, kuid kes pole seal filmis kindlasti ainus väärt näitleja. Film, mis paneb m6tlema asjade yle, mis ennast ei puuduta, kuid mis tähelepanuväärsele osale maailmast on reaalsus.
Inetuid asju tuleb aga ka siin ette. Näiteks varastati taas eelmisel nädalal yhel mu tuttaval yhikast jalgratas. Ratas oli oma lukuga kinnitatud ning veel yhika rattahoiu punkris luku taga, kuhu on ligipääs ainult yhika inimestele. Karm on m6elda, et ma käin v6ib-olla iga päev pätist mööda. V6ib-olla räägin veel juttugi...
Ja ilus on see, et ka Helsingis on olemas midagi vananaiste suve taolist. &ues saab hilis6htuni istuda ja hommikul vara paistab soe päike :)
Otsin endale Helsingi ylikooli juurest aineid ning laboriväliseid tegevusi. Leidsin paar segakoori, kuhu varsti toimuvad vastuv6tukatsed. Lähen ilmselt ja teen nalja, äkki m6ni imelik v6tabki mu vastu. Ja kui ei v6ta, siis keegi mind siin niikuinii ei tunne :p
Lisaks leppisime siin paari inimesega kokku, et hakkame tennist ja ka v6ib-olla sulgpalli mängima. Kord nädalas on platsi kasutus labori inimestele tasuta. Pean nädalavahetusel reketi sebima. Alustaks tennise omast, sest sulka omasid pidavat saama laenutada.
K6ikidele sebimistele vaatamata lähevad katsed kenasti. Kui ma tubli laps olen, siis 6petatakse mind neuroneid systima :D
Inetuid asju tuleb aga ka siin ette. Näiteks varastati taas eelmisel nädalal yhel mu tuttaval yhikast jalgratas. Ratas oli oma lukuga kinnitatud ning veel yhika rattahoiu punkris luku taga, kuhu on ligipääs ainult yhika inimestele. Karm on m6elda, et ma käin v6ib-olla iga päev pätist mööda. V6ib-olla räägin veel juttugi...
Ja ilus on see, et ka Helsingis on olemas midagi vananaiste suve taolist. &ues saab hilis6htuni istuda ja hommikul vara paistab soe päike :)
Otsin endale Helsingi ylikooli juurest aineid ning laboriväliseid tegevusi. Leidsin paar segakoori, kuhu varsti toimuvad vastuv6tukatsed. Lähen ilmselt ja teen nalja, äkki m6ni imelik v6tabki mu vastu. Ja kui ei v6ta, siis keegi mind siin niikuinii ei tunne :p
Lisaks leppisime siin paari inimesega kokku, et hakkame tennist ja ka v6ib-olla sulgpalli mängima. Kord nädalas on platsi kasutus labori inimestele tasuta. Pean nädalavahetusel reketi sebima. Alustaks tennise omast, sest sulka omasid pidavat saama laenutada.
K6ikidele sebimistele vaatamata lähevad katsed kenasti. Kui ma tubli laps olen, siis 6petatakse mind neuroneid systima :D
Kiisud
See post on tagantj2rele tarkus. Ehk siis kirjutan oma nädalast Eestis.
Kohe pyhapäeval ja esmaspäeval viisin läbi väikesed rattamatkad: yhel päeval Otepäält Viselasse ning teisel päeval Viselast Sangaste lossi ja tagasi. Ei ole kyll midagi maratoniväärset, aga kuna ma varem uskusin, et suudan rattal läbida vaid 20 km, siis enesehinnang selles osas vähemalt kahekordselt t6usis :) Sangaste loss oli kerge pettumus, sest omanikud on muutnud selle hotelliks ning muus osas ei soovi ilmselt ise majja kapitali paigutada. Uhked peaosaalid näevad tiba rääbakad välja ning ainult muuseumikylastajate heaks ei suvatseta isegi lyhtreid p6lema panna. M6nes toas on aga vaid yksik pisike aknake... Siiski - kuna pole teada, kauaks meil maamaja, tuleb kasv6i viimasel minutil kohalikud vaatamisväärsused läbi käia.
Eestis sai kohtutud kolme armsa s6brantsiga ning neli viimast päeva veedetud K6ige Kallimaga. Eksisime koos Tallinnas yle pika aja ära (:p), käisime loomaaias, jäime äikeseraju kätte. Laupäeval sai vaadatud Vanemuises muusikali "Cats". See, et eelpoolmainitud muusikatykk on maailmalavadel enimmängitud, näitab ilmselt seda, kui vähe inimestele siiski m6elda meeldib. Nimelt oli muidu hästi lavastatud ja etendatud muusikal täiesti syzheevaba, kirjutatud A.L. Webberi poolt lasteluuletuse p6hjal. Iseenesest ei olnud ju näitlejad/lauljad/tantsijad syydi selles, et teos oli, nagu ta oli, ja mängisid oma osa ylihästi. Nii m6nigi laulja yllatas mind positiivselt, mis v6ib muidugi tuleneda ka sellest, et "Catsi" erinevalt teistest Tartu muusikalidest mängiti siseruumides. Aga mis siin ikka kritiseerida, l6ppkokkuv6ttes jäin ju rahule. Ja "Memory" ei ole seal muusikalis ainuke tuntud laul, nagu m6ni väidab.
Pärast maalveedetud grilli- ja sauna6htut s6itsin esmaspäeva hommikul Soome tagasi.
Kohe pyhapäeval ja esmaspäeval viisin läbi väikesed rattamatkad: yhel päeval Otepäält Viselasse ning teisel päeval Viselast Sangaste lossi ja tagasi. Ei ole kyll midagi maratoniväärset, aga kuna ma varem uskusin, et suudan rattal läbida vaid 20 km, siis enesehinnang selles osas vähemalt kahekordselt t6usis :) Sangaste loss oli kerge pettumus, sest omanikud on muutnud selle hotelliks ning muus osas ei soovi ilmselt ise majja kapitali paigutada. Uhked peaosaalid näevad tiba rääbakad välja ning ainult muuseumikylastajate heaks ei suvatseta isegi lyhtreid p6lema panna. M6nes toas on aga vaid yksik pisike aknake... Siiski - kuna pole teada, kauaks meil maamaja, tuleb kasv6i viimasel minutil kohalikud vaatamisväärsused läbi käia.
Eestis sai kohtutud kolme armsa s6brantsiga ning neli viimast päeva veedetud K6ige Kallimaga. Eksisime koos Tallinnas yle pika aja ära (:p), käisime loomaaias, jäime äikeseraju kätte. Laupäeval sai vaadatud Vanemuises muusikali "Cats". See, et eelpoolmainitud muusikatykk on maailmalavadel enimmängitud, näitab ilmselt seda, kui vähe inimestele siiski m6elda meeldib. Nimelt oli muidu hästi lavastatud ja etendatud muusikal täiesti syzheevaba, kirjutatud A.L. Webberi poolt lasteluuletuse p6hjal. Iseenesest ei olnud ju näitlejad/lauljad/tantsijad syydi selles, et teos oli, nagu ta oli, ja mängisid oma osa ylihästi. Nii m6nigi laulja yllatas mind positiivselt, mis v6ib muidugi tuleneda ka sellest, et "Catsi" erinevalt teistest Tartu muusikalidest mängiti siseruumides. Aga mis siin ikka kritiseerida, l6ppkokkuv6ttes jäin ju rahule. Ja "Memory" ei ole seal muusikalis ainuke tuntud laul, nagu m6ni väidab.
Pärast maalveedetud grilli- ja sauna6htut s6itsin esmaspäeva hommikul Soome tagasi.
Tellimine:
Postitused (Atom)