Hheheheheheheheeee ahoi!
Jõulukas on olnud ülitore. Tantsu vihtumisele mulle võrdväärset meest siin instituudis (või Instituuudis) ei leidu. Bänd oli hea (Villu ja Kati), igatahes parem kui Pille ja kompanii... Hmmm... Jah, kainusega just ei saa hinnata.. Umbes pool tundi tagasi ütles mulle juhendaja midagi sellist, et: "unusatme tänaseks selle juhendaja-üliõpilase suhte". Mida iganes see peaks tähendama. Võiob-olla olen ma liiga palju veini kurgust alla kallanud, et kõigest päris õigesti aru saada.
Aga... Ei oleks arvanudki, kui palju rõõmu võib tekitada üks hunnik "hundistatud" paberiribasid, mis täidab terve saali põranda. Lumesadu! Juhuuuu!
kolmapäev, detsember 22, 2004
kolmapäev, detsember 15, 2004
reis
Sõit algas laupäeva varahommikul ja lõppes teisipäeva hilisõhtul. Arvestades seda aega ja fakti, et Stockohlmis veetsin ma vaid 6 tundi, on veidi naljakas nimetada sündmust Rootsi reisiks :) Sõitsime läbi Helsinki, mis andis võimaluse reisida Stockholmi suure Silja Symphoniga. Mina kui väike tüdruk väikesest Eestist ei olnud muidugi nii suurt laeva näinud oma lühikese elu jooksul. Jah, kui aknast välja ei vaadanud, ei saanudki aru, et tegu on laevaga, sest kõikumist ja raputamist oli imetlusväärselt vähe. Baare ja pubisid ning poode aga sellevõrra rohkem ;)
Kohe esimesel õhtul sai siis proovitud ka see paljukiidetud ja "normaalsetes" riikides mittemüüdav snuss (r.k. "mokatubakas"). Jaa, efekt oli täitsa olemas. Reklaamikullerile Kristile sai reisikingiks üks karp kaasagi toodud.
Stokholmis sai nähtud raekoda, mis on hiigelsuur ja paneb lausa mõtlema, kas meie riigi raekodasid üldse võiks nii nimetada. Iga ruum oli oma stiilis, mida siiski ühendas Rootsi rahvuslik romantism. Eriti lahe oli linnavalitsuse istungisaal, mis oli ehitatud kui tagurpidipööratud viikingi laev. Ühesõnaga - lagi nägi väga efektne välja. Samuti käisime Vaasa muuseumis vaatamas mere põhjast üles tõtstetud laeva 17. sajandist. Noh, see polnud nii ilus, aga sellegipoolest vaatamist väärt. Ei ole mõtet ikka sõjalaeva balansseerimata jätta, läheb teine juba kodusadamas uppumise teed.
Glögi joomiseks Rootsi pinnal aega ei jäänud, pidin leppima soomemaise kuuma veiniga. Laeval ootas meid tagasitulles aga ülivägev õhtusöök. Isegi kui võtta igast roast pisike tükk, ei jõudnud kõike ära proovida, ilma et südames pööritama poleks hakanud. Sõin magustoiduks näiteks terve supitaldrikutäie erinevaid kooke. Alaku jõulud ja paksenemine! Uuel aastal niikuinii rahakott tühi ja tuleb makaronidieedile tagasi minna :)
Jaanuaris siis Helsinki tretile.
Kohe esimesel õhtul sai siis proovitud ka see paljukiidetud ja "normaalsetes" riikides mittemüüdav snuss (r.k. "mokatubakas"). Jaa, efekt oli täitsa olemas. Reklaamikullerile Kristile sai reisikingiks üks karp kaasagi toodud.
Stokholmis sai nähtud raekoda, mis on hiigelsuur ja paneb lausa mõtlema, kas meie riigi raekodasid üldse võiks nii nimetada. Iga ruum oli oma stiilis, mida siiski ühendas Rootsi rahvuslik romantism. Eriti lahe oli linnavalitsuse istungisaal, mis oli ehitatud kui tagurpidipööratud viikingi laev. Ühesõnaga - lagi nägi väga efektne välja. Samuti käisime Vaasa muuseumis vaatamas mere põhjast üles tõtstetud laeva 17. sajandist. Noh, see polnud nii ilus, aga sellegipoolest vaatamist väärt. Ei ole mõtet ikka sõjalaeva balansseerimata jätta, läheb teine juba kodusadamas uppumise teed.
Glögi joomiseks Rootsi pinnal aega ei jäänud, pidin leppima soomemaise kuuma veiniga. Laeval ootas meid tagasitulles aga ülivägev õhtusöök. Isegi kui võtta igast roast pisike tükk, ei jõudnud kõike ära proovida, ilma et südames pööritama poleks hakanud. Sõin magustoiduks näiteks terve supitaldrikutäie erinevaid kooke. Alaku jõulud ja paksenemine! Uuel aastal niikuinii rahakott tühi ja tuleb makaronidieedile tagasi minna :)
Jaanuaris siis Helsinki tretile.
laupäev, detsember 11, 2004
lähiajalugu
Mis siis on juhtunud? Mis on olnud ja mis on läinud? Ise küsin, ise vastan, see ju ongi ühe päeviku mõte. Ilmselt.
On olnud palju magamata öid ja laboratoorseid töid (näe, väsimusest hakkavad sõnadki riimuma). Lisaks vanu sõpru, vaffa kontsert ja ootusärevus eelseisva Rootsi sõidu ja jõulurahu tõttu.
Sõpruse puiestee ja Jääääre kontsert oli ülikõva. Toimus kolmapäeval Illusioonis. Pole ma veel Tartto liinas nii hääd saundi kuulnud. Jääääre ajal valdas saali ootamatult romantiline meeleolu. Kontsert toimus vastu mu ootustele kinosaalis, mitte seal ees, kus diskor tavaliselt plaati keerutab. Pooled toolid olid välja tassitud ja rahvast umbes 3x rohkem, kui saal tegelikult normaaltingimustel mahutaks. Tagumine saali pool sai istmiku alla pehme tooli, esimene pool (ka mina) umbes 20x20 cm pinda. Ja nii külg külje kõrval pooleldi oma, pooleldi võõraste inimestega sai siis seda elamust ja imetabast saundi nauditud. Muidugi, kui mõni põrandalistujatest eufoorias püsti kargas ja puusi nõksutama hakkas, sai ta toolilistujate poolt ropu sõimu osaliseks.
Sõpruse pst ajal aga tagumisi ei kuulatud, ise olid nõmedad, et end sinna toolide vahele lukku olid pannud. Kui nüüd päris-päris aus olla, siis mo meelest oleks saali veel poolsada inimest mahtunud, kui ka teine pool saalist toolidest tühjaks oleks veetud, aga see selleks. Sõpruslased üllatasid mitmel viisil: uue plaadi lood tunduvad olevat päris head (nii et jõuluvana, tule juba rutem), mõni vana lugu uues kuues, esinemise oodatust pikem kestvusaeg ja mitu lisalugu :)
Illuka omanikud peaksid aga ürituse korraldamisel veidi enam vaeva nägema. Nimelt on sellise rahvamassi liikumine majast välja ja sisse äärmiselt raskendatud, mistõttu kumbki ettevõtmine võttis aega 1,5 tundi. Jah, kontsert jäi just nimetatud aja võrra hiljaks, kuna inimesi lasti sisse ükshaaval ja iga kümnenda järel oli umbes 5 minutiline paus, et sissesaanud saaksid tibatillukeses riietehoius oma jope ära anda.
Väljumisel tahtsid need sajad inimesed aga oma riideid kuidagi tagasi saada. Ei olnud mul mõtteski trügima hakata ja nautisin sel ajal baarimõnusid. Tegelikult kaval võte korraldajate poolt baarikassa tõstmiseks. Läks läbi :) Hommikul tulin laborisse ja Ivar Ilves kirus maapõhja kõik inimesed, kes kunagi Illukaga seotud ja lubas sinna enam mitte iialgi midagi kuulama minna. Ka mulle on mõnevõrra arusaamatu, miks kontserti Sadamateatris teha ei võinud, aga retrohõng tuli kontserdile igatahes kasuks. Nii et ma isegi ei viriseks selle korraldusliku poole pärast niiväga. Ahjaa... kui romantikast veel rääkida, siis Jäääär esines pimedas :p
Vatnii... Õiekest oli tore näha üle pika aja.
Neljapäeval oli pisike pubiralli. Kuna tööpäevad on viimasel ajal nii pikad-pikad, siis ongi praeguseks kätte jõudnud hetk, kus haigutaks end pooleks.. või siis läheks magama, kui seda nõmedat episomaalset DNAd poleks vaja eraldada.
Uusi asju on ikka tore õppida. Proovisin siis CsCl gradiendis plasmiidi puhastada. Hehee, võta näpust, DNA bänd oli olemas küll, aga segamini mingi maru granulaarse ja tükilise sodiga... Huvitav... Jätsin pooleli, et järgmisel nädalal oma kalleid laborikaaslasi jälle kahe liitri bakteri haisuga hulluks ajada.
Ma ei kujuta veel ette, kuidas ma homme 6.30 bussiga Tallinna sõitma hakkan, aga hea meel on, et kaks põhjamaade pealinna (Helsinki ja Stokholm siis) jõulusäras ära näen :D Oh, mind romantikut küll.
On olnud palju magamata öid ja laboratoorseid töid (näe, väsimusest hakkavad sõnadki riimuma). Lisaks vanu sõpru, vaffa kontsert ja ootusärevus eelseisva Rootsi sõidu ja jõulurahu tõttu.
Sõpruse puiestee ja Jääääre kontsert oli ülikõva. Toimus kolmapäeval Illusioonis. Pole ma veel Tartto liinas nii hääd saundi kuulnud. Jääääre ajal valdas saali ootamatult romantiline meeleolu. Kontsert toimus vastu mu ootustele kinosaalis, mitte seal ees, kus diskor tavaliselt plaati keerutab. Pooled toolid olid välja tassitud ja rahvast umbes 3x rohkem, kui saal tegelikult normaaltingimustel mahutaks. Tagumine saali pool sai istmiku alla pehme tooli, esimene pool (ka mina) umbes 20x20 cm pinda. Ja nii külg külje kõrval pooleldi oma, pooleldi võõraste inimestega sai siis seda elamust ja imetabast saundi nauditud. Muidugi, kui mõni põrandalistujatest eufoorias püsti kargas ja puusi nõksutama hakkas, sai ta toolilistujate poolt ropu sõimu osaliseks.
Sõpruse pst ajal aga tagumisi ei kuulatud, ise olid nõmedad, et end sinna toolide vahele lukku olid pannud. Kui nüüd päris-päris aus olla, siis mo meelest oleks saali veel poolsada inimest mahtunud, kui ka teine pool saalist toolidest tühjaks oleks veetud, aga see selleks. Sõpruslased üllatasid mitmel viisil: uue plaadi lood tunduvad olevat päris head (nii et jõuluvana, tule juba rutem), mõni vana lugu uues kuues, esinemise oodatust pikem kestvusaeg ja mitu lisalugu :)
Illuka omanikud peaksid aga ürituse korraldamisel veidi enam vaeva nägema. Nimelt on sellise rahvamassi liikumine majast välja ja sisse äärmiselt raskendatud, mistõttu kumbki ettevõtmine võttis aega 1,5 tundi. Jah, kontsert jäi just nimetatud aja võrra hiljaks, kuna inimesi lasti sisse ükshaaval ja iga kümnenda järel oli umbes 5 minutiline paus, et sissesaanud saaksid tibatillukeses riietehoius oma jope ära anda.
Väljumisel tahtsid need sajad inimesed aga oma riideid kuidagi tagasi saada. Ei olnud mul mõtteski trügima hakata ja nautisin sel ajal baarimõnusid. Tegelikult kaval võte korraldajate poolt baarikassa tõstmiseks. Läks läbi :) Hommikul tulin laborisse ja Ivar Ilves kirus maapõhja kõik inimesed, kes kunagi Illukaga seotud ja lubas sinna enam mitte iialgi midagi kuulama minna. Ka mulle on mõnevõrra arusaamatu, miks kontserti Sadamateatris teha ei võinud, aga retrohõng tuli kontserdile igatahes kasuks. Nii et ma isegi ei viriseks selle korraldusliku poole pärast niiväga. Ahjaa... kui romantikast veel rääkida, siis Jäääär esines pimedas :p
Vatnii... Õiekest oli tore näha üle pika aja.
Neljapäeval oli pisike pubiralli. Kuna tööpäevad on viimasel ajal nii pikad-pikad, siis ongi praeguseks kätte jõudnud hetk, kus haigutaks end pooleks.. või siis läheks magama, kui seda nõmedat episomaalset DNAd poleks vaja eraldada.
Uusi asju on ikka tore õppida. Proovisin siis CsCl gradiendis plasmiidi puhastada. Hehee, võta näpust, DNA bänd oli olemas küll, aga segamini mingi maru granulaarse ja tükilise sodiga... Huvitav... Jätsin pooleli, et järgmisel nädalal oma kalleid laborikaaslasi jälle kahe liitri bakteri haisuga hulluks ajada.
Ma ei kujuta veel ette, kuidas ma homme 6.30 bussiga Tallinna sõitma hakkan, aga hea meel on, et kaks põhjamaade pealinna (Helsinki ja Stokholm siis) jõulusäras ära näen :D Oh, mind romantikut küll.
reede, detsember 03, 2004
let´s jazz!
Kaks uut lemmiklugu: Hamiltoni "Cry me a river" ja Porter "Love for sale". Kõik tänu sellele, et sain eelimise aasta jõulukingi kätte. Aitäh!
Täna ilmus ka sõpruse puiestee uus plaat, nii et jõuluvana saab sel aastal ekspluateerida. 8. detsembril on Illusioonis nende kontsert kah. Pilet juba ammu taskus :)
Täna ilmus ka sõpruse puiestee uus plaat, nii et jõuluvana saab sel aastal ekspluateerida. 8. detsembril on Illusioonis nende kontsert kah. Pilet juba ammu taskus :)
Tellimine:
Postitused (Atom)