Whigfield "Saturday night"

Eieieieieiole laupäeva õhtu, ma tean, ma tean... Täna on vist üks mu elu parimaid siiski. Uskumatu, et üks roosa vein, rumm ja kirsitubakas võivad asja selleni viia, mis seisus ma praegu olen. Või on asi hoopis kahes kalliskallis inimeses, kes ühel hetkel ja ühes kohas on kokku saanud kõige muu eelmainituga... ??? Ei tea. Praegu kuulan ma midagi ühistest kooslustest õlilaigu ja vee vahel... kõlab väga kreisi arvestades, et teema peaks olema hoopis väitlus hinge olemasolu ja puudumise vahel. Ohhoo... homme hommikul seminari vist üldse mitte ei jõua.

La Traviata oli täna ülihea. Trifonova laulis nii, et kananahk tuli ihule ja palusin mõttes:"Ära iialgi laulmist lõpeta". Nii hästi mõjus, nii siga hästi. Valgustus viimases osas oli priima. Ja mitte ühtegi pisarat! Surra noorena oma armsama käte vahel, keda elu aeg oodatud, on minu jaoks õnnelik lõpp. Jaa.

Kallid külalised, ärge pange tähele, olen kergelt purjus ja pilves. Maailm hõljub veidi ja mõtlen, kas
a) minna magama ja puhata välja, kartes, et hommik toob karmilt maa peale
b) nautida lähedust täiuslikkusele nii kaua, kuni see vähegi kestab

kõtuvalu

Kõtu valus, süda paha, lihased aiged, külm on... Kas see ongi nüüd see oodatud ja reklaamitud kõhugripp? :((((

the outcome

Rõõm on südames, sära on silmis ning sammud pilvepiiril :) Ju siis oli kõike seda tantsu ja tralli ikka nii väga vaja :D

pidune nädalavahetus aka raske elu

Neljapäev. Kristi ja Pirjo soolaleivapidu. Korter on Andres Meritsa oma, suur 4-toaline ja pidavat maksma palju-palju. Üür siis. Igatahes oli vaja uus elamine siiski sisse õnnistada. Kohal oli vähemalt 30 inimest, mis üldjoontes tähendas seda, et lisaks tubadele oli ka koridor mingil hetkel inimesi täis. Vein, vein ja veelkord vein: punane, valge, roosa, kuiv, poolkuiv, magus, mida ainult hing ihaldas. Jumal tänatud, et Helena Faust mind mõistlikul ajal ära tiris ;) Hommikul oli paha.

Reedel Sakala korporatsiooni 95. aastapäev ehk teisisõnu juubeliball. Ballid mulle meeldivad: saab ilusti riidesse panna, tunde peegli ees veeta (tavaliselt pole selleks ju aega) ning nässuläinud soengu lõpuks ikkagi lahti harutada umbes 5 minutit enne välja minekut. Ball ise oli imeilus ja imetore, jäin oma kaaslasega (loe: Marteniga) ka väga rahule. Lausa tantsida sain,mis, uskuge, on tema puhul mõneti haruldane.
Suur vahukoore-kohupiima tort oli ja muidugi salakaval krambambuli. Pidu kestis viieni hommikul ja ärgates oli paha olla.

Täna peaks tibitsema minema, tüdrukutega klubisse Tallinn. Homme on seetõttu ilmselt taas paha olla ning siis tuleb kuidagi kaksikute sünnipäevale jõuda. oehhh.... Kes ütles, et elu on lihtne?

sõbrad

Ma tahaksin tänada kõiki oma kalleid-kalleid sõpru, kes on mingil hetkel ja mingil põhjusel mu teele sattunud - Teie teete mu elu elamisväärseks ja õnnelikuks :D