tähe tüdär

Mul ei lähe see laul kuidagi kõrvust. Peaks vist tuhandeid kordi midagi muud kuulama. Ja miks kummitab? Ei, ma ei ostnud sugugi Tauli tüdrukute plaati. Nägin neid mitu nädalat tagasi Tähelaevas ja sellest saadik kummitab! Kujutage ette! Aga äkki on see märk, et peaks siiski plaadi ostma. Mul on vajadus uute plaatide järele. Eestikeelsete. Kaalud peavad vaagima: talvesaapad versus muusika... hmmm...

Ma ei saa aru, miks peab keskastme ja kõikides tulevastes töödes olema kolm järgmist lehekülge: sissejuhatus, töö eesmärgid ja kokkuvõte. Ma kirjutaks üheainsa sissejuhatuse ja jutul lõpp. Selline pastaka imemeine ja vaimu närimine on neid asju omavahel lahku ajada. Viimati ajasin lahku tulemused ja arutelu. Et oleks professionaalsem. Vist. Aega läks kaks pikka päeva. Ja nüüd ei saa kolme kõige mõttetumat lehekülge kirjutatud. Keegi ütles, et 100 m veel joosta, finish paistvat. Well, ma pole kunagi 100m jooksus mingi silmapaistev kuju olnud. Ühesõnaga...

Aga aitab juba halast. Mõtlesin, et pakiks see nädalavahetus hoopis koti ja sõidaks metsa puhakama. Kasvõi kaheks päevaks. Tagasitulles oskan kindlasti sõnastada sissejuhatuse, kokkuvõtte ja eesmärgid nii tööle kui kogu eksistentsile.

Ja oponendile esitamiseni on ju lausa reedeni aega! See ju maa ja ilm!

Pole vist nii väga laborisse tagasi tahtnud, kui praegu. Muide, just neil minutitel toimub kuskil Ustavite metsas ajurünnak, teemal, et kui praegusi projekte poleks. Osavõtt soovitatav alates magistrantidest (loe: üliõpilased, ärge tulge). Vot ja ei läinudki. Peaks vaatama, kaua Illusioonis Jaapani mängufilmi Zatoichi näidatakse.

Nädala sündmus oli tegelikult üldsegi tudengibänd 2004. Helen Pelt helistas päeval kella kolme paiku ja ütles: "Sofia Rubina ei saa zhüriisse tulla, tule sina!" Mõningase kokutamise ja mökutamise peale ütlesin ok.

Tulemused olid järgmised: kõik zhüriiliikmed olid vähemalt sama mõtetud kui mina. See tähendab, et kõik tuntud nimed hüppasid alt ära. Kõige kurvemini läks Peeter Jõgiojaga, kes tegi veel maja ees avarii ja jageles öö läbi politseiga. Zhürii oli nii profesionaalselt valitud, et minuga istusid laua taga 5 karvast noormeest, kellest 3 olid trummarid ja kaks kidramehed. Oodatav tulemus: eripreemia trummarile, esikoht core metal bändile From Private Letters. Ma ei saanud lõpuni aru, mida nad laval teha üritasid. Aga noh, mul oli ju 5 asjatundjat kõrval :p Sedasi siis korraldatakse tänapäeval muusikakonkursse.