Viimaste nädalate pikkune töö kulmineerus siis eile kuskil enne kella 16. Olin neljas esineja. Minu suureks üllatuseks lahkusid saalist kõik suuremad tülinorijad ning vastupidiselt mu kartustele oli mul lõpuks väga hea meel, et olin viimane.
Oponent oli mul tore ja armas. Materdamise asemel kiitis taevani ja ütles, et pole nii head tööd varem näinud. Üks põhikoolilastelegi arusaadav äpardus minu tööst kõlab aga nii: "Papilloomiviirused on väikesed DNA viirused, mis nakatavad kõrgemaid selgrootuid, sealhulgas inimest". Nii et meist kedagi need viirused ilmselgelt ei puuduta!
Õhtul jõin ära üksinda terve pudeli hääd punast veini Woodbridge aastat 2000. Lisaks sain ma 6 korda rõõmsate elamuste võrra rikkamaks :) Nii palju oli siis vaja, et kogunenud pingeid maha laadida.
Täna ujusin tükk aega. Vist õppisin õigesti konna ujuma, kuigi hullult hingeldama võttis. Võib-olla peab veel hingamisrütmiga tööd tegema.
Votsiis. Homme algab taas töö laboris. Isegi rõõmustan selle üle praegu :D Motivatsiooni on kuhjaga.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Jee, tiblu! Sinu selgrootu Gea.
tubli!
miss you ja tahaks koos veini juua...
Postita kommentaar